Männitõrv ja tõrvavärvid – traditsiooniline puidu kaitsevahend

Erinevate puidu kaitsevahendite seas on vaid vähesed uhkeldanud nii pika ja veenva ajalooga kui männitõrv. Seda kinnitavad arvukad puitehitised ja -rajatised Skandinaavias ja Baltikumis, millel on üle 100 aasta vanune ajalugu ning mis on tänapäevani suurepärases seisukorras säilinud.

Selles artiklis vaatleme, mis täpselt on männitõrv, kuidas see puitu kaitseb ning millistel juhtudel on selle kasutamine kõige sobivam.

Puidu kaitsevahend sajanditepikkuse ajalooga

Rootsi ja Norra rannikualadel leidub tänini puukirikuid, paadikuure ja elamuid, mille vanus ületab saja aasta piiri, ning mõned neist on isegi mitusada aastat vanad. Paljusid neist on kogu nende elu jooksul kaitstud vaid männitõrvaga, kattes pinda uuesti iga 10–20 aasta järel.

Sarnased traditsioonid on ka Baltimaades. Lätis, Leedus ja Eestis valitsevad sarnased kliimatingimused – niisked sügised, külmad talved ning puit, mis pidevalt paisub ja tõmbub kokku temperatuuri ning niiskuse mõjul. Tõrva kui puidu kaitsevahendit kasutati laialdaselt juba ammu enne sünteetiliste kattematerjalide ilmumist.

Mis täpselt on männitõrv?

Männitõrva saadakse vaigurohke männipuidu – enamasti kändude ja juurte – aeglase kuumutamise teel piiratud hapnikusisaldusega keskkonnas. Kuumuse toimel eralduvad puidust looduslikud vaigud ja õlid, moodustades paksu, tumeda vedeliku.

Tulemuseks on männitõrv – toode, mis ei sisalda sünteetilisi lahusteid ega kunstlikke biotsiide. Sisuliselt on see puidu enda loomulik kaitsesüsteem.

See selgitab ka tõrva omadusi. Elav mänd kaitseb kahjustatud kohti vaiguga, takistades vee ja mädanemist põhjustavate mikroorganismide sissetungi. Männitõrv pakub sama kaitset aedadele, fassaadidele, katustele ja teistele puitkonstruktsioonidele.

Kuidas männitõrv kaitseb puitu?

Enamik tänapäevaseid puidukatteid moodustab pinnale kile. Männitõrv toimib teisiti – see imbub sügavale puitu ning kaitseb seda seestpoolt niiskuse, mädaniku, hallituse ja kahjurite eest.

Niiskus

Niiskus on peaaegu kõigi puiduprobleemide algpõhjus. Vett imades puit paisub, kuivades aga tõmbub kokku. Aastate jooksul korduv tsükkel põhjustab deformatsioone, pragusid ning lõpuks mädanemist.

Männitõrvas sisalduvad vaik- ja rasvhapped tõrjuvad vett loomulikul viisil, vähendades selle imendumist puidukiududesse. Oluline on aga see, et tõrv ei moodusta hermeetilist “kilekihti”. See võimaldab niiskusel siiski seestpoolt aurustuda.

Puit jääb “hingavaks”. Samal ajal ei lase paljud tänapäevased katted niiskusel puidu pooridest väljuda, luues soodsa keskkonna mädaniku tekkeks. Tõrv aitab seda probleemi vältida.

Mädanik

Mädanikku põhjustavad seened, mille arenguks on vajalik niiskus ja orgaaniline keskkond.

Männitõrv toimib kahel viisil: see vähendab puidu niiskustaset ning sisaldab fenoolseid ühendeid – looduslikke antiseptilisi aineid, mis takistavad mädanikuseente arengut.

Väiksem niiskusesisaldus ja ebasoodne keskkond vähendavad oluliselt mädaniku tekkeriski.

Hallitus

Samad fenoolsed ja happelised ühendid, mis pärsivad mädanikku, aitavad piirata ka hallituse ning teiste pindmiste mikroorganismide teket.

Hallituse arenguks on vaja niisket keskkonda. Hingav, vett tõrjuv ja kergelt antiseptiline pind ei soodusta selle teket.

Puidukahjurid ja teised kahjurid

Männitõrva iseloomulik vaigune struktuur muudab töödeldud puidu vähem atraktiivseks puidukahjuritele ja teistele puitu kahjustavatele putukatele.

Tõrv ei ole insektitsiid ning seda ei kasutata kahjurite hävitamiseks. Kuid vaigune ja antiseptiline pind aitab kahjureid pigem eemal hoida kui ligi meelitada.

See on üks põhjusi, miks männi vaik ja tõrv on olnud sajandeid kasutusel laevakerede, tööriistavarrete ja muude puidust esemete kaitsmisel.

Elastne kaitse

Tõrv moodustab elastse kaitsekihi. See imbub sügavale puitu, ei pragune ning “liigub” koos puiduga hooajaliste temperatuuri- ja niiskusemuutuste mõjul.

See ei kooru ega pragune nagu paljud sünteetilised värvid. Seetõttu on hooldus lihtne – vana kihti ei ole vaja eemaldada, vaid pind puhastatakse ja kantakse peale uus tõrvakiht.

Millist toodet valida?

Puhas männitõrv (Furutjära)

Traditsiooniline Rootsi männitõrv oma puhtaimas vormis. See on klassikaline valik puidust katustele ja fassaadidele ning ühtlasi alus erinevate segude valmistamiseks.

Puhtal kujul kasutamine annab autentse tulemuse, kuid nõuab rohkem kogemust pealekandmisel. Enne kasutamist tuleb tõrva soojendada ning kuivamine kestab sõltuvalt ilmast mitmest päevast kuni nädalani.

Tõrvaõli (Tjärolja 20/80)

Männitõrva ja külmpressitud linaseemneõli segu.

Linaseemneõli parandab puidu imendumisvõimet, samas kui tõrv toimib loodusliku antiseptikuna. Nende kahe koostisosa kombinatsioon tagab pikaajalise kaitse niiskuse, hallituse, mädaniku ja kahjurite eest.

Sobib fassaadidele, terrassidele, aedadele, aiamööblile ja katustele.

Tõrvavärvid (Roslagsmahogny ja Silvertjära Altan)

Nende toodete koostises on lisaks tõrvale külmpressitud linaseemneõli, palsamterpentiin ja looduslikud mineraalpigmendid.

Tulemuseks on dekoratiivne kate, mis samal ajal kaitseb puitu ning jätab selle loomuliku tekstuuri nähtavaks.

Saadaval musta, punakaspruuni ja hõbehalli toonides.

Palsamterpentiin

Looduslik männi vaigust saadud lahusti, mida kasutatakse tõrvaõlide ja tõrvavärvide lahjendamiseks, et parandada imendumist puitu ning kiirendada kuivamist.

Kus männitõrv on kõige sobivam?

Männitõrva tooted sobivad eelkõige välistingimustes kasutamiseks, pakkudes looduslikku kaitset erinevatele puitkonstruktsioonidele:

• puitfassaadidele;
• puitkatustele;
• terrassidele ja laudteedele;
• aedadele ja aiapostidele;
• aiamööblile;
• suvekodudele ja teistele ilmastikuoludele avatud puitkonstruktsioonidele.

Oluline on meeles pidada, et tõrv vajab töötlemata või varem tõrvaga töödeldud puitu. See ei imendu pindadesse, mis on kaetud kaasaegsete kilevärvide või lakkidega.

Mõned näpunäited tõrvatoodete pealekandmiseks

Kuna tegemist on täiesti looduslike toodetega ilma keemiliste kuivatuskiirenditeta, vajavad need aega kuivamiseks.

Sõltuvalt ilmastikutingimustest võib kuivamine kesta ühest kuni kolme päevani või isegi kauem. Parim on töödeks valida soe ja kuiv periood – hiliskevad või suvi.

Tõrva on soovitatav peale kanda pintsliga, kuna selle viskoossus ei sobi pihustamiseks.

Värskel tõrval on iseloomulik lõhn, mis ajapikku hajub, kuid mida paljud seostavad endiselt õigesti hooldatud puiduga.

Miks männitõrva endiselt usaldatakse?

Kaasaegsetel värvidel on kindlasti oma koht, kuid männitõrv ja kaasaegsed kattematerjalid täidavad erinevaid eesmärke.

Paljud sünteetilised värvid loovad kaitsekihi, mis eraldab puidu keskkonnast. Männitõrv seevastu imbub sügavale puidu pooridesse, tugevdades seda seestpoolt – see tõrjub vett, takistab mädaniku ja hallituse teket, aitab kaitsta kahjurite eest ning säilitab puidu elastsuse igal aastaajal.

Just see lähenemine on aidanud säilitada Skandinaavia ja Baltimaade puitehitisi üle sajandi ning toimib edukalt ka tänapäeval.