Männitõrv ja tõrvavärvid – traditsiooniline puidukaitsevahend

Erinevatest puidukaitsevahenditest võivad vaid vähesed uhkustada sama pika ja veenva ajalooga nagu männitõrv. Seda tõendavad paljud üle 100-aastase ajalooga Skandinaavia ja Baltimaade puitehitised ning -rajatised, mis on tänapäevani suurepäraselt säilinud.

Selles artiklis vaatleme, mis on männitõrv, kuidas see puitu kaitseb ja millistel juhtudel on selle kasutamine kõige sobivam.

Sajanditepikkuse ajalooga puidukaitsevahend

Rootsi ja Norra rannikualadel leidub siiani puukirikuid, paadikuure ja elamuid, mis on üle saja aasta vanad, mõned aga koguni mitme sajandi vanused. Paljusid neist on kogu nende eluea jooksul kaitstud ainult männitõrvaga, kattes pinnad uuesti iga 10–20 aasta järel.

Sarnased traditsioonid on ka Baltimaades. Lätis, Leedus ja Eestis valitsevad sarnased kliimatingimused – niisked sügised, külmad talved ning puit, mis temperatuuri ja niiskuse mõjul pidevalt paisub ja tõmbub kokku. Tõrva kasutati puidukaitsevahendina laialdaselt juba ammu enne sünteetiliste pinnakatete ilmumist.

Mis on männitõrv?

Männitõrva saadakse vaigurohke männipuidu – enamasti kändude ja juurte – aeglasel kuumutamisel piiratud hapnikukoguses. Kuumuse toimel eralduvad puidust selle looduslikud vaigud ja õlid, moodustades paksu tumeda vedeliku.

Tulemuseks on männitõrv – sünteetiliste lahustite ja kunstlike biotsiidideta toode. Sisuliselt on see puu enda looduslik kaitsesüsteem.

See selgitab ka tõrva omadusi. Elav mänd kaitseb kahjustatud kohti vaiguga, takistades vee ja mädanikku põhjustavate organismide sissetungimist. Männitõrv pakub samasugust kaitset aedadele, fassaadidele, katustele ja muudele puitkonstruktsioonidele.

Kuidas männitõrv puitu kaitseb?

Enamik tänapäevaseid puidupinnakatteid moodustab pinnale kile. Männitõrv toimib teisiti – see imbub sügavale puitu ning kaitseb seda seestpoolt niiskuse, mädaniku, hallituse ja kahjurite eest.

Niiskus

Niiskus on peaaegu kõigi puiduprobleemide algpõhjus. Vett imades puit paisub, kuivades aga tõmbub kokku. Aastate jooksul kordudes põhjustab see tsükkel deformatsioone, pragusid ja lõpuks ka mädanikku.

Männitõrvas sisalduvad vaikhapped ja rasvhapped tõrjuvad loomulikult vett, vähendades selle imendumist puidukiududesse. Kõige olulisem on aga see, et tõrvapinnakate ei moodusta õhukindlat „kilet“. See laseb niiskusel endiselt seestpoolt aurustuda.

Puit jätkab „hingamist“. Tänapäevased pinnakatted ei lase aga sageli niiskusel puidu pooridest väljuda, luues mädaniku tekkeks ideaalsed tingimused. Puutõrv aitab seda probleemi vältida.

Mädanik

Mädanikku põhjustavad seened, mis vajavad niiskust ja sobivat orgaanilist kasvukeskkonda.

Männitõrv toimib kahel viisil: see vähendab puidu niiskustaset ja sisaldab fenoolseid ühendeid – looduslike antiseptiliste omadustega aineid. Need ühendid pärsivad mädanikseente arengut.

Väiksem niiskus ja ebasoodne keskkond tähendavad, et mädaniku tekkimise oht väheneb märkimisväärselt.

Hallitus

Samad fenoolsed ja happelised ühendid, mis pärsivad mädaniku teket, aitavad piirata ka hallituse ning teiste pinnal esinevate mikroorganismide kasvu.

Hallitus vajab niisket keskkonda. Hingav, vetthülgav ja kergelt antiseptiline pind ei ole selleks sobiv.

Tooneseplased ja muud kahjurid

Männitõrva tugevalt vaigune struktuur muudab töödeldud puidu tooneseppadele ja teistele puitu kahjustavatele putukatele vähem ligitõmbavaks.

Puutõrv ei ole insektitsiid ja seda ei tohiks kasutada kahjurite hävitamiseks. Vaigurikas antiseptiline pind aitab siiski takistada kahjuritel töötlemata puitu elama asumast.

See on üks põhjusi, miks männivaiku ja -tõrva on sajandeid kasutatud laevakerede, tööriistavarte ning muude puittoodete kaitsmiseks.

Elastne kaitse

Puutõrv moodustab väga elastse pinnakatte. See imendub sügavale puitu, ei pragune ning „liigub“ koos puiduga temperatuuri ja niiskuse hooajaliste kõikumiste mõjul.

See ei kooru ega pragune nagu paljud sünteetilised värvid. Seetõttu on ka hooldamine palju lihtsam – enne uuesti töötlemist ei ole vaja vana pinnakatet eemaldada. Pind puhastatakse ja sellele kantakse uus tõrvakiht.

Milline toode valida?

Puhas männitõrv (Furutjära)

Traditsiooniline Rootsi männitõrv kõige puhtamal kujul. See on klassikaline valik puitkatustele ja -fassaadidele ning sobib ka mitmesuguste segude valmistamise aluseks.

Puhtal kujul kasutades annab see autentse tulemuse, kuid pealekandmine nõuab rohkem kogemusi. Enne pealekandmist tuleb seda soojendada ning kuivamine kestab olenevalt ilmastikutingimustest mõnest päevast kuni mitme nädalani.

Tõrvaõli (Tjärolja 20/80)

Männitõrva ja külmpressitud linaõli segu.

Linaõli parandab puitu imendumist, puutõrv toimib aga loodusliku antiseptikuna. Nende kahe koostisosa kombinatsioon tagab pikaajalise kaitse niiskuse, hallituse, mädaniku ja kahjurite eest.

Sobib fassaadidele, terrassidele, aedadele, aiamööblile ja katustele.

Tõrvavärvid (Roslagsmahogny ja Silvertjära Altan)

Lisaks tõrvale sisaldavad need tooted külmpressitud linaõli, palsamitärpentini ja looduslikke mineraalpigmente.

Tulemuseks on dekoratiivne pinnakate, mis kaitseb puitu ja jätab samal ajal selle tekstuuri nähtavaks.

Saadaval mustas, punakaspruunis ja hõbehallis toonis.

Palsamitärpentin

Looduslik männivaigust lahusti, mida kasutatakse tõrvaõlide ja tõrvavärvide vedeldamiseks, et need imbuksid sügavamale puitu ja kuivaksid kiiremini.

Kus sobib männitõrv kõige paremini kasutamiseks?

Männitõrvatooted sobivad kõige paremini välistingimustes kasutamiseks, et pakkuda looduslikku kaitset mitmesugustele puitkonstruktsioonidele:

• puitfassaadidele;
• puitkatustele;
• terrassidele ja laudteedele;
• aedadele ja aiapostidele;
• aiamööblile;
• suvilatele ja muudele ilmastikuoludele avatud puitkonstruktsioonidele.

Oluline on meeles pidada, et tõrva saab kasutada töötlemata või varem tõrvaga töödeldud puidul. See ei saa imenduda pinda, mis on juba kaetud tänapäevaste kilet moodustavate värvide või lakkidega.

Mõned nõuanded tõrvatoodete pealekandmiseks

Kuna need on täielikult looduslikud tooted, mis ei sisalda keemilisi kuivamiskiirendeid, vajavad need kuivamiseks aega.

Olenevalt ilmast võib kuivamine kesta ühest kuni kolme päevani või isegi kauem. Töid on kõige parem planeerida soojale ja kuivale ajale – hiliskevadele või suvele.

Tõrva on soovitatav peale kanda pintsliga. See on tõhusaks pihustamiseks liiga paks ja viskoosne.

Värskel tõrval on iseloomulik lõhn. See hajub järk-järgult, kuid paljudele seostub just see lõhn õigesti hooldatud puiduga.

Miks männitõrva endiselt usaldatakse?

Tänapäevastel värvidel on kindlasti oma koht. Männitõrv ja tänapäevased pinnakatted täidavad aga erinevaid ülesandeid.

Paljud sünteetilised värvid moodustavad kaitsekile, mis eraldab puidu ümbritsevast keskkonnast. Männitõrv seevastu imbub sügavale puidu pooridesse ja tugevdab seda seestpoolt – see tõrjub vett, pärsib mädaniku ja hallituse teket, aitab kaitsta kahjurite eest ning säilitab elastsuse igal aastaajal.

See lähenemisviis on aidanud säilitada Skandinaavia ja Baltimaade puithooneid enam kui sajandi. See toimib ka tänapäeval.